Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Leedo sõnades pole põhjust kahelda"

    Ärimehed Vjatšeslav Leedo ja Neinar Seli (kaamera poole seljaga).Foto: Erik Prozes

    Praamikuninga Vjatšeslav Leedo vande all antud tunnistus loob seoseid Reformierakonna ja korruptsioonikahtlustuse saanud Tallinna Sadama juhtide vahel. Kapo kutsub Leedo ülekuulamisele.

    „Leedo sõnades pole põhjust kahelda, ta on aus mees. Pilt näeb kole välja pärast seda tunnistust. Jookseb kogu aeg läbi seesama summa – neli miljonit eurot. Minu meelest jooksis Poola ja Türgi teemas ka neli miljonit läbi,“ kommenteeris Tallinna Sadama nõukogus aastaid olnud ettevõtja Hillar Teder. „Selle pildi järgi, mis praegu ajakirjanduses paistab, ei tegutsenud Kiil ja Kaljurand üksi, vaid isikute rühm oli suurem.“
    Leedo ütles kohtus, et temalt küsis sisuliselt altkäemaksu summas neli miljonit eurot Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil. Vastutasuks oli Kiil lubanud poliitilist toetust, soovitades ühendust võtta sel ajal Tallinna Sadama nõukogu esimehe rollis olnud Remo Holsmeriga. “Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini,” sõnastas Leedo kohtus.
    Erakonna roll
    Kui tõeseks peab Teder, et Reformierakond oli valmis poliitilist toetust andma, kui Leedo raha maksab? „Tundub suhteliselt absurdne, aga pildis, mis 2014. aastal välja joonistub Leedo ja Kiili jutust, eelmisel aastal välja tulnud Kiili ja Kaljuranna laevaostuafääridest, mahub see tõesti ühe pildi peale,“ vastas Teder.
    Samas ei ole teada, kas Kiil rääkis Leedoga isiklikul eesmärgil või kasutas Holsmeri nime mõjutamiseks, lisas Teder. „Seda saab ainult Kiil kinnitada. Tundub, et Poolas tegutses Kiil enda huvides, sest raha on läinud ta sõpradele ja sinna kinni jäänud. Raha kasutati enda jaoks. Loogiliselt võiks arvata, et kui ta Poolas tegutses enda huvides, siis tegi seda ka Leedolt raha küsides. Lihtsalt kasutas nimesid ära,“ oletas Teder.
    Leedole ei õnnestunud Äripäeval eile küsimusi esitada, peaminister Taavi Rõivas teemat ei kommenteerinud.
    Rõivase asemel vastas küsimustele Leedo tunnistuse kohta Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat, kes rõhutas, et kaitsepolitsei ja prokuratuur on avalikult kinnitanud, et erakondadel ega nõukogu liikmetel ei ole seost Tallinna Sadama juhtide kahtlustega. Samas jättis Nebokat mainimata, et pärast seda, kui Leedo tunnistuse andis, tahab kapo ta ülekuulamisele kutsuda, et täpsemat infot saada.
    Tallinna Sadama endist juhatuse liiget Allan Kiili kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus. Firma endine nõukogu esimees Remo Holsmer nimi kerkis esile Vjatšeslav Leedo antud tunnistuses.Foto: Andres Haabu
    Mõtteks jäänud plaan
    Endised Tallinna Sadama nõukogu liikmed ja endine majandusminister Juhan Parts meenutasid aga viie aasta tagust aega. Nimelt üritas 2011. aastal toonane minister Parts kangutada Tallinna Sadama juhatuse kohalt nii Allan Kiili kui ka Ain Kaljuranda.
    Parts ütleb praegu, et mõlemad olid ennast ammendanud. „Meil olid teatud kõhklused. Laiemalt. Probleemid olid konteinerterminaliga - kuidas uut operaatorit sinna otsiti,“ sõnas Parts eile. „Tuletan meelde, et aastal 2011 viisime suure võitlusega riigi äriühingute juhatuse tegevuse kapo kontrolli alla. Kui arvate, et Juhan Parts või IRL seda asjata tegid, siis eksite.“
    Nagu on teada, siis Kaljurand ja Kiil jäid aastal 2011 mõlemad senisesse ametisse, sest nõukogus kogunes tookord juhatuse jätkamiseks kuus poolt ja kaks vastuhäält.
    Kiili ja Kaljuranna toetaja oli teiste seas Hillar Teder. „Partsil oli õigus. Oleks tulnud ära vahetada,“ tõdes Teder nüüd. „Mõlemad jätsid asjaliku mulje. Mulle meeldis, et nad olid iseseisvad. Direktoreid on kahesuguseid: on memmekaid, kes löövad kandu kokku ja täidavad, mis neile öeldakse, aga suurettevõtted vajavad isemõtlejaid.“
    Vastuhääled tulid IRLi esindajatelt Veiko Tishlerilt ja Tiit Riisalolt. Kaljurand meeldis Tishlerile, pidades Kaljuranda parimaks juhiks, kes Tallinna Sadamat juhtinud. Kiiliga oli teine lugu. Ta jäi Kaljurannale selgelt alla. „Kui oleksin õpetaja, siis Kaljurannale pannuks viie, aga Kiilile kolme. Kuidas viisakalt öeldagi: Kaljurand oli terasem ja süsteemsem, väga heade kontaktidega ja hea suhtleja,“ rääkis Tishler.

    Remo Holsmer

    endine Tallinna Sadama nõukogu esimees

    Leedo kinnitas kohtus vande all fakti, et mina ei ole temalt raha küsinud. Niisamuti ütles Leedo, et temalt küsis “sidrunite keeles” raha toonane Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil.

    Sealt edasi seoste loomine minuga on meelevaldne ja jutu “poliitilise toetuse” vahendamises lükkan ma üheselt ümber.

    Kaitsepolitseiamet on kinnitanud, et Tallinna Sadama nõukogu liikmetel ega ka ühelgi erakonnal ei ole seost Tallinna Sadama juhtidele esitatud kahtlustustega.

    Müstika või reaalsus?
    Küsimus, kas poliitilise toetuse pakkumises võib tõetera olla, jätab Tishleri kahevahele. „Tundub müstika vallast,“ lausus ta, kuid märkis: „Tagantjärele võib-olla ei olegi väga müstika. Ma ei tea. Minu mõttemaailmast on see väljaspool. Leedo oleks ilmselt oma äri jätkata saanud, aga ma pole ekspert nendes küsimustes. Alahinnata ei saa ka Leedo kättemaksuiha.“
    Hääletamisel Kiili vastu olnud Tiit Riisalo sõnas praegu, et nõukogu liikmed teevad oma otsuseid ise. „Aga kindlasti on nõukogu esimehel väga kaalukas roll seisukoha kujundamisel,“ ütles Riisalo, kellele oli vastumeelne Kaljuranna ja Kiili liiga hea läbisaamine. „Kui see on kahe sõbra mõnus ettevõte, siis mis võib toredam olla, aga kui see on riigile oluline suur ettevõte, siis võiks olla, et inimesed ei ole nii head semud.“
    Poliitilise katuse pakkumisi Riisalo ei mäleta. „Sama küsiti minult Artur Talviku juhitavas komisjonis. Loomulikult on poliitilisi nägelusi, aga poliitilise meelehea õngitsemist välja ei paistnud.“
    Nõukogu esimehe Neinar Seli suhtumine oli Tishleri sõnul hääletamisel selge. „Ütles, et tema meelest paremaid kandidaate ei ole tulnud. Üritasime Tiit Riisaloga vastu vaielda, et peaks värsket verd juhatusse tooma, aga see pandi kiiresti hääletusele ja oli kogu lugu. Suhteliselt konkreetselt tehti ära jah,“ mäletab Tishler.
    Parts tõstatas aga küsimuse, miks Seli nii väga Kaljuranna-Kiili poole hoidis. „Ootan, et sadama komisjon vastaks küsimusele, miks Neinar Seli neid ikkagi usaldas. See küsimus on vastamata. Eesti vabariigi suurim luiskaja Seli mängib ju naiivitari,“ sõnas Parts. „See keiss, mille üle nüüd arutatakse, oli, kui olin juba lahkunud. Arvan, et Kiil ja Kaljurand minu ajal väga laialt ei julgenud ülbitseda, kuid mine sa tea.“
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.